Tööpakkumine – Projektijuht

PROJEKTIJUHT 

Töö kirjeldus

  • ehitusobjekti  planeerimine ja juhtimine
  • objektil vajaminevate ressursside määratlemine, tellimine ja arvestuse pidamine
  • püstitatud eelarve jälgimine ja täitmine
  • ehitusobjektide tähtaegse ja nõuetekohase valmimise tagamine ja vastutamine
  • ehitustehnoloogia ja kvaliteedi kontroll ja vastavuse tagamine lepingudokumentidele
  • projektdokumentatsiooni tundmine ja objektiga seotud dokumentatsiooni täitmine
  • suhtlemine Tellija ja alltöövõtjate esindajatega
  • tööde ohutu läbiviimise organiseerimine ja igapäevane kontroll objektil

Nõudmised kandidaadile

  • ehitusalane haridus
  • eelnev töökogemus ehituse projekti- või objektijuhina
  • hea arvutioskus ning erialaste programmide kasutamise oskus
  • iseseisvus, kohusetundlikkus, täpsus, hea algatus- ja analüüsivõime
  • hea pingetaluvus, oskus toime tulla muutuvate olukordadega, tasakaalukus
  • hea meeskonnatöö- ja läbirääkimisoskus
  • eesti- ja vene keele valdamine
  • B-kategooria juhiluba

Ettevõte pakub 

  • huvitavat ja vastutusrikast tööd arenevas ettevõttes
  • motiveerivat tasu vastavalt tulemusele
  • kaasaegseid töövahendeid ja töökeskkonda

Täistööaeg, palgatöötaja

Põhipalk + tulemuspalk

Loe edasi

Tööpakkumine – Eelarvestaja

 

 

 

Loe edasi

Teatud üle 500m2 pinnaga hoonetele hakatakse nõudma energiamärgist

12. juulil võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse, mis kehtestab loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 500-ruutmeetrise
kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu.

Sisekliima tagamisega hoone on hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. Sellistele hoonetele, mis on seotud suurte rahvahulkade kogunemisega ning on üle 500-ruutmeetrised, tuleb uue määruse kohaselt väljastada energiamärgis ehk dokument, mis kajastab energiatarbimist, näidates energiatarbimise kulu hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, ning võimaldab võrrelda seda teiste samaväärsete hoonete energiatarbimisega. Sellisteks hooneteks on näiteks ühiselamud, toitlustus-, büroo- ja majutushooned. Vastav kohustus tuleneb EL direktiivist 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta.

Seni kehtis energiamärgise olemasolu nõue analoogsete hoonete puhul alates 1000-ruutmeetrisest kasulikust pinnast. Künnise alandamise tulemusena rakendub energiamärgise olemasolu ja väljapanemise kohustus lisaks umbes 2000 energiamärgiseta hoonele.

Määrus jõustub 9. jaanuaril 2013. a.

Määruse  tekst Riigi Teatajas

Määruse seletuskiri  Eelnõude Infosüsteemis (EIS)

Loe edasi

Veelkord ventilatsioonist

Ventilatsiooni vajalikkust mõistsid juba iidsed egiptlased kui nad ehitasid oma püramiididesse ventilatsioonikäigud.

Millised on erinevad ventilatsiooni võimalused moodsas ehitises? Ventilatsiooniks peetakse õhuvahetust sise ning välisruumide vahel kasutatakse eesmärgiga, et siseruumis oleks tervislik õhk ehk eesmärgiga säilitada ruumis asetseva õhu saasteained inimesele kahjutul tasemel.

Mis juhtub korraliku ventilatsiooni puudumisel? Korraliku ventilatsioonipuudumine põhjustab väljahingatava süsihappegaasi kogunemise ruumi, mis sissehingates põhjustab omakorda tugevaid terviserikkeid. Hingates tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ning väsinuks. Nii ka on tarvis ventileerida niiskeid ruume, kuna sealt pärinev üleliigne õhuniiskus vähendab teie maja kasutusigaVentilatsioonisüsteemi abil viiakse välja ebasoovitavad lõhnad ning liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk.

Selleks, et ruumis oleks hea olla, peaks õhk ruumis täielikult vahetuma 6-7 korda päeva jooksul. Arvude keeles peaks piisama korralikuks ventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 l/s ruutmeetri kohta. Väljahingatava süsihappegaasi eemaldamiseks nõutav õhuhulk on veel täiendavalt sellele ca 7 l/s inimese kohta.

Ventilatsiooni tüübid

Loomulik ventilatsioon – see on süsteem, mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ning teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku korraliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.|

Kui ventilaator ei puhu värsket õhku sisse vaid imeb vana õhku välja, nimetatakse seda väljatõmbeventilatsiooniks. Kui kasutatud õhk kuskilt välja tõmmatakse, peab värske õhk mingist kohast ka sisse pääsema. Selleks kasutataksegi väljatõmbeventilatsiooni puhul värskeõhuklappe. Värskeõhuklappe oleks tark paigaldada seinale lae alla. Sellisel puhul jõuab värske õhk piisavalt soojeneda enne allavajumist ning ei tekita ebamugavustunnet. Koos põrandaküttega kasutades võib klappe läbiva õhu hulk olla väiksem. Põhjus on lihtne, radiaatori puhul liigub soe õhk akna eest otse ülesse ja seguneb külma õhuga kiiremini. Märkimisväärsemad puudujäägid väljatõmbeventilatsioonil on välisavaustest tulenev müra ja tolm ning loomuliku ning sundventilatsiooniga võrreldes suuremad küttekulud, sest sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest soojust välja vaid salvestatakse ning puhutakse isegi kuni 90% hoonesse tagasi. Värskeõhuklappidel on ka üks suur pluss, kuna õhk ei liigu enne sissehingamist torustikus, on see palju kvaliteetsem.

Kuidas ventilatsioon mõjutab teie elu:

– Te ei puhka öö jooksul välja?

– Peavalud?

– Te ei suuda mõelda?

– Olete tihti väsinud ning olete sageli haige?

Kõikidel juhtudel on abimeheks hea sisekliima. Teie hea enesetunde loomisel on esmatähtsad kontrollitud temperatuur, puhas õhk ja ning niiskus.

Kui palju Te kulutate raha selleks, et püsida füüsiliselt ning vaimselt heas vormis?

Kui Te viibite palju heas sisekliimas, on Teie organism palju tugevam. Siseruumides viibime me vähemalt pool oma elust ning tihti puudub sellistes ruumides nõuetekohane ventilatsioon ning jahutus.

NB! Oluline!

* Ükskõik milline ventilatsioonisüsteem tõstab kulutusi küttele.

* Värskeõhuklapi kaudu sisenev õhk on kõige tervislikum.

* Filtrite vahetamine ventilatsioonisüsteemis parandab oluliselt õhu kvaliteeti.

Loe edasi

Keskkonnaamet taastas Valga depoo välisõhu saasteloa

14.07.2010 Keskkonnaamet

Keskkonnaamet luges AS Valga Depoo lõhnaaine vähendamise tegevuskava täidetuks ja taastas depoo välisõhu saasteloa, kuna depoo paigaldas vajalikud filtrid välisõhu saastamise vähendamiseks.

Koostöös depoo ja Feliton grupi spetsialistidega töötati välja meetod kütusejääkidest tühjendatavatest tsisternidest väljuva õhu täiendavaks puhastamiseks. Paigaldatud filtrite töö efektiivsust mõõtis terviseameti labor, mõõtmiste teostamiseks andis keskkonnaamet ühekordseid nõusolekuid, tingimusel, et elanikke teavitatakse varakult ja laekunud kaebused registreeritakse.

Loe edasi

Millist õhksoojuspumpa valida?

Eestis on soojuspumbad veel küllaltki uudne tehnoloogia. Põhjanaabrite juures on soojuspumbad kütteseadmete turul edukalt konkureerinud juba enam kui 30 aastat. Kõnekas fakt soojuspumba tehnoloogia usaldamiseks on asjaolu, et Rootsis paigaldatakse soojuspump täna ligi 90%-le uuseramutest.

Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu ka Eestis. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta.

Loe edasi

Soojuspump

Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumbad võib jagada viide klassi: maasoojuspump, ventilatsioonisoojuspump, kombineeritud ventilatsiooni-maasoojuspump, õhk-õhk soojuspump, õhk-vesi soojuspump. Veest soojust ammutavad seadmed kvalifitseeruvad maasoojuspumpade alla, sest tehnoloogiliselt ei ole vahet, millisesse keskkonda soojust ammutav toru paigaldatakse.

Loe edasi

Artikkel Ventilatsioonist

Ventilatsiooniks nimetatakse õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk eesmärgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul tasemel. Täiuslikult lahendatud süsteemil on sissepuhketemperatuur  aastaringselt 20-22ºC vahel, õhk puhastatud liigsest tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi.

Mis juhtub ventilatsiooni puudumisel?

Ventilatsiooni puudumisel saastub õhk üsna kiiresti. Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. See pole probleemiks, ehitame uue maja! Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.

allikas: http://www.abckytejahutusventilatsioon.ee/ventilatsioon.html

Loe edasi

Ventilatsioon ja artiklid

Oleme oma lehel avaldanud mitmeid artikleid ventilastsiooni ja õhuvahetuse olulisusest. Meie eesmärk on tuua Teieni huvitavaid artikleid mitte ainult meilt, vaid asjakohaseid kirjutisi ka mujalt [DDET . ] Ventilatsiooniks nimetatakse õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk eesmärgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul tasemel. Täiuslikult lahendatud süsteemil on sissepuhketemperatuur aastaringselt 20-22OC vahel, õhk puhastatud liigsest tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi.

Mis juhtub ventilatsiooni puudumisel? Ventilatsiooni puudumisel saastub õhk üsna kiiresti. Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Halvim pole aga see, maja ehitame uue. Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel, haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.

Millised on ventilatsioonisüsteemide tüübid?
Loomulik ventilatsioon– see on süsteem, mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad. Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused: juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus; ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust; mida soojem on välisõhk, seda väiksem on õhuvahetus; suur soojusenergia kadu (suuremad küttekulud) – ei saa kasutada soojustagastust; välisavaustest sisenev müra ja tolm. Sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest sooja õhku otse välja vaid salvestatakse ja puhutakse hoonesse tagasi.
Väljatõmbeventilatsioon– see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Ventilaatori võib paigaldada nii katusele, pööningule kui ka igasse ruumi eraldi. Välisõhk kompenseeritakse elu-, töö-, magamistubade ja kabineti kaudu, kasutades värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Värskeõhuklappe on soovitatav paigaldada seinale lae alla. Sellisel juhul jõuab õhk enne soojeneda kui ta alla vajub ja ei tekita ebamugavustunnet. Kombineerides värskeõhuklappe põrandaküttega peab õhuhulk klapi kohta olema väiksem. Põhjus on lihtne, radiaatori puhul liigub soe õhk akna eest otse ülesse, põrandakütte puhul tõuseb soojus ühtlaselt kogu põrandapinna pealt ülesse ja külm õhk ei jõua enne piisavalt soojeneda kui inimene seda juba tunneb. Peamised miinused väljatõmbeventilatsioonil on välisavaustest tulenev müra ja tolm ning loomuliku ja sundventilatsiooniga võrreldes suuremad küttekulud, sest sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest soojust välja vaid salvestatakse ja puhutakse isegi kuni 90% hoonesse tagasi. Värskeõhuklappidel on ka üks suur pluss, kuna õhk ei liigu enne sissehingamist torustikus, on see palju kvaliteetsem.
Sundventilasioon– on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvahetit, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhkel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem. Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning süsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil. [/DDET] mida on õpetlik lugeda kõigil kes ventilatsiooni vastu huvi tunnevad.
Ventilatsioonist:
http://ventilatsiooniexpert.wikispaces.com/Mida+teada+ventilatsioonist
http://kliima.wetpaint.com/
http://ventilatsioonist.wordpress.com/2010/08/24/ventilatsiooni-erinevad-voimalused/
http://ventilatsioon8e.blog.com/2010/08/24/ventilatsioonisusteemid-2/
Loe edasi

Ventilatsioonsüsteemid

Ventilatsioonisüsteemid

Milleks me vajame ventilatsiooni?

Väga vanal ajal toimis siseruumides, ehk kättesattuvatest materjalidest ehitatud ajutistes varjualustes loomulik ventilatsioon. Eluasemete ilmastikukindlaks muutumisega aga vähenes loomulik ventilatsioon ja sellest ajast on järjest suurenenud ka vajadus täiendava ventilatsiooni järgi.Millised on erinevad ventilatsiooni võimalused moodsas ehitises?Hästi loodud ventilatsioonisüsteemil peaks olema siseneva õhu temperatuur välistemeratuurist hoolimata 20 – 22 kraadi vahel, õhk puhastatud tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad ruumides eraldi.Ventilatsioonisüsteemimitte toimimisel saab värske õhk ruumist lihtsalt otsaHingates kasutatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ning väsinuks. Samas on vajalik korralikult ventileerida niisked ruumid, seepärast, et sealt pärinev niiskus lühendab hoone eluiganing kahjustab tervist.. Nõuetekohase korraliku ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ning hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Halvim pole aga see. Maja ehitame uue. Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel, haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.Ventilatsiooni abil viiakse välja ka halb lõhn ja tolm.Suitsetamine, söögivalmistamine ja mõnikord ka tänavalt tulev tolm ja ving, on peamised õhusaaste allikad kodus Vabrikutes oleks vajalik väljutada töötajatele ohtlikud tekkida võivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Selleks, et ruumis oleks hea olla, peaks õhk ruumis vahetuma 6-7 korda päeva jooksul. Arvutuslikult aitab põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 l/sek. m2 kohta. Väljahingatava süsihappegaasi eemaldamiseks soovitatav õhuhulk on veel lisaks eelnevale umbes 7 l/s per inimene.

Millised on ventilatsioonisüsteemide tüübid?

Loomulik ventilatsioon-see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ning teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ning ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsioonisüsteemi põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.|

Sundventilasioon– on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Seda tööd teeb ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvahetit, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ning järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhkel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem. Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning süsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil.


Kas hea sisekliima on vajalik? Otsustage ise

  1. Te ei puhka öö jooksul välja?
  2. Te ei suuda mõelda?
  3. Miks tunnete ennast halvasti, olete väsinud ja imuunsussüsteem on nõrk?

Pea alati on lahenduseks korralik ventilatsioon Värske õhk ja õige temperatuur ning niiskus on Teie hea enesetunde loomisel esmatähtsad. Kui palju Te kulutate raha selleks, et püsida füüsiliselt ning vaimselt heas vormis. Kui loote endale hea sisekliima on Teie tervis tugevam, Teil esineb harvem stressi, Te magate paremini ning puhkate paremini välja, Teie töötulemused on efektiivsemad ning Teil on hea enesteunne ja hea tuju.

  • Ventilatsioon suurendab küttekulusid.
  • Värskeõhuklapi kaudu sisenev õhk on kõige tervislikum..
  • Ventilatsiooniseadmete filtrieid on vaja vahetada samaaegselt kõikides seadmetes.


Loe edasi

Feliton Grupp OÜ

  • Projekteerimine

  • Paigaldamine

  • Teemantpuurimine

Loe edasi

Klienditeenindus

Tel +372 7331301
Faks +372 7331302 

feliton@feliton.ee 

 

Loe edasi

Tööpakkumine – Projektijuht

PROJEKTIJUHT 

Töö kirjeldus

  • ehitusobjekti  planeerimine ja juhtimine
  • objektil vajaminevate ressursside määratlemine, tellimine ja arvestuse pidamine
  • püstitatud eelarve jälgimine ja täitmine
  • ehitusobjektide tähtaegse ja nõuetekohase valmimise tagamine ja vastutamine
  • ehitustehnoloogia ja kvaliteedi kontroll ja vastavuse tagamine lepingudokumentidele
  • projektdokumentatsiooni tundmine ja objektiga seotud dokumentatsiooni täitmine
  • suhtlemine Tellija ja alltöövõtjate esindajatega
  • tööde ohutu läbiviimise organiseerimine ja igapäevane kontroll objektil

Nõudmised kandidaadile

  • ehitusalane haridus
  • eelnev töökogemus ehituse projekti- või objektijuhina
  • hea arvutioskus ning erialaste programmide kasutamise oskus
  • iseseisvus, kohusetundlikkus, täpsus, hea algatus- ja analüüsivõime
  • hea pingetaluvus, oskus toime tulla muutuvate olukordadega, tasakaalukus
  • hea meeskonnatöö- ja läbirääkimisoskus
  • eesti- ja vene keele valdamine
  • B-kategooria juhiluba

Ettevõte pakub 

  • huvitavat ja vastutusrikast tööd arenevas ettevõttes
  • motiveerivat tasu vastavalt tulemusele
  • kaasaegseid töövahendeid ja töökeskkonda

Täistööaeg, palgatöötaja

Põhipalk + tulemuspalk

Loe edasi

Tööpakkumine – Eelarvestaja

 

 

 

Loe edasi

Teatud üle 500m2 pinnaga hoonetele hakatakse nõudma energiamärgist

12. juulil võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse, mis kehtestab loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 500-ruutmeetrise
kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu.

Sisekliima tagamisega hoone on hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. Sellistele hoonetele, mis on seotud suurte rahvahulkade kogunemisega ning on üle 500-ruutmeetrised, tuleb uue määruse kohaselt väljastada energiamärgis ehk dokument, mis kajastab energiatarbimist, näidates energiatarbimise kulu hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, ning võimaldab võrrelda seda teiste samaväärsete hoonete energiatarbimisega. Sellisteks hooneteks on näiteks ühiselamud, toitlustus-, büroo- ja majutushooned. Vastav kohustus tuleneb EL direktiivist 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta.

Seni kehtis energiamärgise olemasolu nõue analoogsete hoonete puhul alates 1000-ruutmeetrisest kasulikust pinnast. Künnise alandamise tulemusena rakendub energiamärgise olemasolu ja väljapanemise kohustus lisaks umbes 2000 energiamärgiseta hoonele.

Määrus jõustub 9. jaanuaril 2013. a.

Määruse  tekst Riigi Teatajas

Määruse seletuskiri  Eelnõude Infosüsteemis (EIS)

Loe edasi

Veelkord ventilatsioonist

Ventilatsiooni vajalikkust mõistsid juba iidsed egiptlased kui nad ehitasid oma püramiididesse ventilatsioonikäigud.

Millised on erinevad ventilatsiooni võimalused moodsas ehitises? Ventilatsiooniks peetakse õhuvahetust sise ning välisruumide vahel kasutatakse eesmärgiga, et siseruumis oleks tervislik õhk ehk eesmärgiga säilitada ruumis asetseva õhu saasteained inimesele kahjutul tasemel.

Mis juhtub korraliku ventilatsiooni puudumisel? Korraliku ventilatsioonipuudumine põhjustab väljahingatava süsihappegaasi kogunemise ruumi, mis sissehingates põhjustab omakorda tugevaid terviserikkeid. Hingates tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ning väsinuks. Nii ka on tarvis ventileerida niiskeid ruume, kuna sealt pärinev üleliigne õhuniiskus vähendab teie maja kasutusigaVentilatsioonisüsteemi abil viiakse välja ebasoovitavad lõhnad ning liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk.

Selleks, et ruumis oleks hea olla, peaks õhk ruumis täielikult vahetuma 6-7 korda päeva jooksul. Arvude keeles peaks piisama korralikuks ventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 l/s ruutmeetri kohta. Väljahingatava süsihappegaasi eemaldamiseks nõutav õhuhulk on veel täiendavalt sellele ca 7 l/s inimese kohta.

Ventilatsiooni tüübid

Loomulik ventilatsioon – see on süsteem, mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ning teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku korraliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.|

Kui ventilaator ei puhu värsket õhku sisse vaid imeb vana õhku välja, nimetatakse seda väljatõmbeventilatsiooniks. Kui kasutatud õhk kuskilt välja tõmmatakse, peab värske õhk mingist kohast ka sisse pääsema. Selleks kasutataksegi väljatõmbeventilatsiooni puhul värskeõhuklappe. Värskeõhuklappe oleks tark paigaldada seinale lae alla. Sellisel puhul jõuab värske õhk piisavalt soojeneda enne allavajumist ning ei tekita ebamugavustunnet. Koos põrandaküttega kasutades võib klappe läbiva õhu hulk olla väiksem. Põhjus on lihtne, radiaatori puhul liigub soe õhk akna eest otse ülesse ja seguneb külma õhuga kiiremini. Märkimisväärsemad puudujäägid väljatõmbeventilatsioonil on välisavaustest tulenev müra ja tolm ning loomuliku ning sundventilatsiooniga võrreldes suuremad küttekulud, sest sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest soojust välja vaid salvestatakse ning puhutakse isegi kuni 90% hoonesse tagasi. Värskeõhuklappidel on ka üks suur pluss, kuna õhk ei liigu enne sissehingamist torustikus, on see palju kvaliteetsem.

Kuidas ventilatsioon mõjutab teie elu:

– Te ei puhka öö jooksul välja?

– Peavalud?

– Te ei suuda mõelda?

– Olete tihti väsinud ning olete sageli haige?

Kõikidel juhtudel on abimeheks hea sisekliima. Teie hea enesetunde loomisel on esmatähtsad kontrollitud temperatuur, puhas õhk ja ning niiskus.

Kui palju Te kulutate raha selleks, et püsida füüsiliselt ning vaimselt heas vormis?

Kui Te viibite palju heas sisekliimas, on Teie organism palju tugevam. Siseruumides viibime me vähemalt pool oma elust ning tihti puudub sellistes ruumides nõuetekohane ventilatsioon ning jahutus.

NB! Oluline!

* Ükskõik milline ventilatsioonisüsteem tõstab kulutusi küttele.

* Värskeõhuklapi kaudu sisenev õhk on kõige tervislikum.

* Filtrite vahetamine ventilatsioonisüsteemis parandab oluliselt õhu kvaliteeti.

Loe edasi

Keskkonnaamet taastas Valga depoo välisõhu saasteloa

14.07.2010 Keskkonnaamet

Keskkonnaamet luges AS Valga Depoo lõhnaaine vähendamise tegevuskava täidetuks ja taastas depoo välisõhu saasteloa, kuna depoo paigaldas vajalikud filtrid välisõhu saastamise vähendamiseks.

Koostöös depoo ja Feliton grupi spetsialistidega töötati välja meetod kütusejääkidest tühjendatavatest tsisternidest väljuva õhu täiendavaks puhastamiseks. Paigaldatud filtrite töö efektiivsust mõõtis terviseameti labor, mõõtmiste teostamiseks andis keskkonnaamet ühekordseid nõusolekuid, tingimusel, et elanikke teavitatakse varakult ja laekunud kaebused registreeritakse.

Loe edasi

Millist õhksoojuspumpa valida?

Eestis on soojuspumbad veel küllaltki uudne tehnoloogia. Põhjanaabrite juures on soojuspumbad kütteseadmete turul edukalt konkureerinud juba enam kui 30 aastat. Kõnekas fakt soojuspumba tehnoloogia usaldamiseks on asjaolu, et Rootsis paigaldatakse soojuspump täna ligi 90%-le uuseramutest.

Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu ka Eestis. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta.

Loe edasi

Soojuspump

Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumbad võib jagada viide klassi: maasoojuspump, ventilatsioonisoojuspump, kombineeritud ventilatsiooni-maasoojuspump, õhk-õhk soojuspump, õhk-vesi soojuspump. Veest soojust ammutavad seadmed kvalifitseeruvad maasoojuspumpade alla, sest tehnoloogiliselt ei ole vahet, millisesse keskkonda soojust ammutav toru paigaldatakse.

Loe edasi

Artikkel Ventilatsioonist

Ventilatsiooniks nimetatakse õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk eesmärgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul tasemel. Täiuslikult lahendatud süsteemil on sissepuhketemperatuur  aastaringselt 20-22ºC vahel, õhk puhastatud liigsest tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi.

Mis juhtub ventilatsiooni puudumisel?

Ventilatsiooni puudumisel saastub õhk üsna kiiresti. Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. See pole probleemiks, ehitame uue maja! Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.

allikas: http://www.abckytejahutusventilatsioon.ee/ventilatsioon.html

Loe edasi

Ventilatsioon ja artiklid

Oleme oma lehel avaldanud mitmeid artikleid ventilastsiooni ja õhuvahetuse olulisusest. Meie eesmärk on tuua Teieni huvitavaid artikleid mitte ainult meilt, vaid asjakohaseid kirjutisi ka mujalt [DDET . ] Ventilatsiooniks nimetatakse õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk eesmärgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul tasemel. Täiuslikult lahendatud süsteemil on sissepuhketemperatuur aastaringselt 20-22OC vahel, õhk puhastatud liigsest tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi.

Mis juhtub ventilatsiooni puudumisel? Ventilatsiooni puudumisel saastub õhk üsna kiiresti. Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Halvim pole aga see, maja ehitame uue. Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel, haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.

Millised on ventilatsioonisüsteemide tüübid?
Loomulik ventilatsioon– see on süsteem, mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad. Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused: juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus; ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust; mida soojem on välisõhk, seda väiksem on õhuvahetus; suur soojusenergia kadu (suuremad küttekulud) – ei saa kasutada soojustagastust; välisavaustest sisenev müra ja tolm. Sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest sooja õhku otse välja vaid salvestatakse ja puhutakse hoonesse tagasi.
Väljatõmbeventilatsioon– see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Ventilaatori võib paigaldada nii katusele, pööningule kui ka igasse ruumi eraldi. Välisõhk kompenseeritakse elu-, töö-, magamistubade ja kabineti kaudu, kasutades värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Värskeõhuklappe on soovitatav paigaldada seinale lae alla. Sellisel juhul jõuab õhk enne soojeneda kui ta alla vajub ja ei tekita ebamugavustunnet. Kombineerides värskeõhuklappe põrandaküttega peab õhuhulk klapi kohta olema väiksem. Põhjus on lihtne, radiaatori puhul liigub soe õhk akna eest otse ülesse, põrandakütte puhul tõuseb soojus ühtlaselt kogu põrandapinna pealt ülesse ja külm õhk ei jõua enne piisavalt soojeneda kui inimene seda juba tunneb. Peamised miinused väljatõmbeventilatsioonil on välisavaustest tulenev müra ja tolm ning loomuliku ja sundventilatsiooniga võrreldes suuremad küttekulud, sest sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest soojust välja vaid salvestatakse ja puhutakse isegi kuni 90% hoonesse tagasi. Värskeõhuklappidel on ka üks suur pluss, kuna õhk ei liigu enne sissehingamist torustikus, on see palju kvaliteetsem.
Sundventilasioon– on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvahetit, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhkel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem. Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning süsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil. [/DDET] mida on õpetlik lugeda kõigil kes ventilatsiooni vastu huvi tunnevad.
Ventilatsioonist:
http://ventilatsiooniexpert.wikispaces.com/Mida+teada+ventilatsioonist
http://kliima.wetpaint.com/
http://ventilatsioonist.wordpress.com/2010/08/24/ventilatsiooni-erinevad-voimalused/
http://ventilatsioon8e.blog.com/2010/08/24/ventilatsioonisusteemid-2/
Loe edasi

Ventilatsioonsüsteemid

Ventilatsioonisüsteemid

Milleks me vajame ventilatsiooni?

Väga vanal ajal toimis siseruumides, ehk kättesattuvatest materjalidest ehitatud ajutistes varjualustes loomulik ventilatsioon. Eluasemete ilmastikukindlaks muutumisega aga vähenes loomulik ventilatsioon ja sellest ajast on järjest suurenenud ka vajadus täiendava ventilatsiooni järgi.Millised on erinevad ventilatsiooni võimalused moodsas ehitises?Hästi loodud ventilatsioonisüsteemil peaks olema siseneva õhu temperatuur välistemeratuurist hoolimata 20 – 22 kraadi vahel, õhk puhastatud tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad ruumides eraldi.Ventilatsioonisüsteemimitte toimimisel saab värske õhk ruumist lihtsalt otsaHingates kasutatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ning väsinuks. Samas on vajalik korralikult ventileerida niisked ruumid, seepärast, et sealt pärinev niiskus lühendab hoone eluiganing kahjustab tervist.. Nõuetekohase korraliku ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ning hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Halvim pole aga see. Maja ehitame uue. Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel, haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.Ventilatsiooni abil viiakse välja ka halb lõhn ja tolm.Suitsetamine, söögivalmistamine ja mõnikord ka tänavalt tulev tolm ja ving, on peamised õhusaaste allikad kodus Vabrikutes oleks vajalik väljutada töötajatele ohtlikud tekkida võivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Selleks, et ruumis oleks hea olla, peaks õhk ruumis vahetuma 6-7 korda päeva jooksul. Arvutuslikult aitab põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 l/sek. m2 kohta. Väljahingatava süsihappegaasi eemaldamiseks soovitatav õhuhulk on veel lisaks eelnevale umbes 7 l/s per inimene.

Millised on ventilatsioonisüsteemide tüübid?

Loomulik ventilatsioon-see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ning teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ning ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsioonisüsteemi põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.|

Sundventilasioon– on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Seda tööd teeb ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvahetit, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ning järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhkel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem. Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning süsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil.


Kas hea sisekliima on vajalik? Otsustage ise

  1. Te ei puhka öö jooksul välja?
  2. Te ei suuda mõelda?
  3. Miks tunnete ennast halvasti, olete väsinud ja imuunsussüsteem on nõrk?

Pea alati on lahenduseks korralik ventilatsioon Värske õhk ja õige temperatuur ning niiskus on Teie hea enesetunde loomisel esmatähtsad. Kui palju Te kulutate raha selleks, et püsida füüsiliselt ning vaimselt heas vormis. Kui loote endale hea sisekliima on Teie tervis tugevam, Teil esineb harvem stressi, Te magate paremini ning puhkate paremini välja, Teie töötulemused on efektiivsemad ning Teil on hea enesteunne ja hea tuju.

  • Ventilatsioon suurendab küttekulusid.
  • Värskeõhuklapi kaudu sisenev õhk on kõige tervislikum..
  • Ventilatsiooniseadmete filtrieid on vaja vahetada samaaegselt kõikides seadmetes.


Loe edasi