Millised on erinevad ventilatsiooni võimalused moodsas ehitises? Ventilatsiooniks peetakse õhuvahetust sise ning välisruumide vahel kasutatakse eesmärgiga, et siseruumis oleks tervislik õhk ehk eesmärgiga säilitada ruumis asetseva õhu saasteained inimesele kahjutul tasemel.

Mis juhtub korraliku ventilatsiooni puudumisel? Korraliku ventilatsioonipuudumine põhjustab väljahingatava süsihappegaasi kogunemise ruumi, mis sissehingates põhjustab omakorda tugevaid terviserikkeid. Hingates tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ning väsinuks. Nii ka on tarvis ventileerida niiskeid ruume, kuna sealt pärinev üleliigne õhuniiskus vähendab teie maja kasutusigaVentilatsioonisüsteemi abil viiakse välja ebasoovitavad lõhnad ning liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk.

Selleks, et ruumis oleks hea olla, peaks õhk ruumis täielikult vahetuma 6-7 korda päeva jooksul. Arvude keeles peaks piisama korralikuks ventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 l/s ruutmeetri kohta. Väljahingatava süsihappegaasi eemaldamiseks nõutav õhuhulk on veel täiendavalt sellele ca 7 l/s inimese kohta.

Ventilatsiooni tüübid

Loomulik ventilatsioon – see on süsteem, mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ning teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku korraliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.|

Kui ventilaator ei puhu värsket õhku sisse vaid imeb vana õhku välja, nimetatakse seda väljatõmbeventilatsiooniks. Kui kasutatud õhk kuskilt välja tõmmatakse, peab värske õhk mingist kohast ka sisse pääsema. Selleks kasutataksegi väljatõmbeventilatsiooni puhul värskeõhuklappe. Värskeõhuklappe oleks tark paigaldada seinale lae alla. Sellisel puhul jõuab värske õhk piisavalt soojeneda enne allavajumist ning ei tekita ebamugavustunnet. Koos põrandaküttega kasutades võib klappe läbiva õhu hulk olla väiksem. Põhjus on lihtne, radiaatori puhul liigub soe õhk akna eest otse ülesse ja seguneb külma õhuga kiiremini. Märkimisväärsemad puudujäägid väljatõmbeventilatsioonil on välisavaustest tulenev müra ja tolm ning loomuliku ning sundventilatsiooniga võrreldes suuremad küttekulud, sest sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest soojust välja vaid salvestatakse ning puhutakse isegi kuni 90% hoonesse tagasi. Värskeõhuklappidel on ka üks suur pluss, kuna õhk ei liigu enne sissehingamist torustikus, on see palju kvaliteetsem.

Kuidas ventilatsioon mõjutab teie elu:

- Te ei puhka öö jooksul välja?

- Peavalud?

- Te ei suuda mõelda?

- Olete tihti väsinud ning olete sageli haige?

Kõikidel juhtudel on abimeheks hea sisekliima. Teie hea enesetunde loomisel on esmatähtsad kontrollitud temperatuur, puhas õhk ja ning niiskus.

Kui palju Te kulutate raha selleks, et püsida füüsiliselt ning vaimselt heas vormis?

Kui Te viibite palju heas sisekliimas, on Teie organism palju tugevam. Siseruumides viibime me vähemalt pool oma elust ning tihti puudub sellistes ruumides nõuetekohane ventilatsioon ning jahutus.

NB! Oluline!

* Ükskõik milline ventilatsioonisüsteem tõstab kulutusi küttele.

* Värskeõhuklapi kaudu sisenev õhk on kõige tervislikum.

* Filtrite vahetamine ventilatsioonisüsteemis parandab oluliselt õhu kvaliteeti.

14.07.2010 Keskkonnaamet

Keskkonnaamet luges AS Valga Depoo lõhnaaine vähendamise tegevuskava täidetuks ja taastas depoo välisõhu saasteloa, kuna depoo paigaldas vajalikud filtrid välisõhu saastamise vähendamiseks.

Koostöös depoo ja Feliton grupi spetsialistidega töötati välja meetod kütusejääkidest tühjendatavatest tsisternidest väljuva õhu täiendavaks puhastamiseks. Paigaldatud filtrite töö efektiivsust mõõtis terviseameti labor, mõõtmiste teostamiseks andis keskkonnaamet ühekordseid nõusolekuid, tingimusel, et elanikke teavitatakse varakult ja laekunud kaebused registreeritakse.

Keskkonnaameti välisõhu spetsialist Peeter Ekstein ütles, et filtersüsteemi paigaldamine on suur samm edasi. Kuna ettevõte asub linna keskel, siis on selle tegevus kõrgendatud tähelepanu all. Samas pidas Ekstein oluliseks seda, et paigaldatud filtreid hakatakse nõuetekohaselt kasutama ja hooldama. Selleks lisas keskkonnaamet loasse nõude, et tööprotsessid võivad toimuda vaid juhul, kui pesutsehhi väravad on suletud ja filtrid töötavad.

Valga linnas asuva depoo põhitegevuseks on vagunite remont ja hooldus, millele eelnevalt tuleb remonditavad vagunid kütusejääkidest tühjendada ja pesta. Kuigi protsess pidi olema kinnine, eraldus pesu ikkagi käigus saaste- ja lõhnaained. Peale mitmete tähtaegade määramist otsustas keskkonnaamet eelmise aasta septembris loa peatada, kuniks nõutud meetmed on täidetud.

Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle märkis, et keskkonnaameti otsus loa peatamise kohta oli keskkonnakaitse eesmärkidel vajalik. Välisõhu saastamise vähendamise abinõudes ja tähtaegades oli kokku lepitud ja esmased tööd ka teostatud, kuid filtrite paigaldamine viibis esialgu. Probleem oli kestnud pikka aega ja asjade iseeneslikule laabumisele ei saanud enam loota: “Ilmselgelt väärib aga Valga depoo viimase aasta töö ja pingutused tunnustust, sest rakendatud meetmed ei ole odavad ja ettevõte kattis kulud täielikult omavahenditest,” ütles Kalle.

Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu ka Eestis. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta.

Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk – õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks.

Soojuspumbad sobivad nii uue kui ka vana maja kütmiseks, samuti olemasoleva küttesüsteemi täiendamiseks. Kõik sõltub ruumide suurusest, paigutusest ja maja soojustusest. Samuti sellest, millise küttesüsteemiga koos soojuspumpa kasutatakse. Üldreegel on, et 1 kW soojusvõimsusest piisab hea soojustusega hoones 20-25 ruutmeetri kütmiseks.

Siseosa asukoha valikul peab arvestama sellega, et soojus levib kergesti alumistelt korrustelt üles, vastupidi aga ei taha liikuda. Samuti jääb siseosast kaugemal asuvate tubade temperatuur paari kraadi võrra madalamaks. Oluline on jälgida, et tubade uksed oleks avatud, sest muidu ei liigu soe õhk majas ringi. Jahutamisel peab arvestama sellega, et külm õhk teistesse ruumidesse ei liigu. Sellest tulenevalt on jahutatav ala köetavast väiksem.

Välisosa ei ole soovitav paigaldada puitkonstruktsiooniga maja seina külge, kuna seadme töötamisel tekkiv vibratsioon võib mööda konstruktsioone tuppa kanduda. Vibratsiooni vähendamiseks saab kasutada spetsiaalseid kummipatju. Samuti pole otstarbekas välisosa paigaldada katusele, kus külm tuul teda liigselt jahutab ja kus on seadmele raske ligi pääseda, et vajadusel jääd ja lund koristada. 

Millise soojuspumba tehnoloogia ja millise firma kasuks siis otsustada? Ühest ja õiget vastust sellele küsimusele ei ole. Kodule parima küttesüsteemi leidmiseks tuleb kindlasti konsulteerida mitme erineva firmaga. Sageli annavad kõige usaldusväärsemat ja kaalutletud infot need ettevõtted, kes müüvad ja paigaldavad tehnoloogiliselt erinevaid küttelahendusi.

Kui paigutada energia akumulaator õue ja jahutusradiaator tuppa, siis kantakse energia õuest elamusse ja tulemuseks on toa soojenemine. Sel põhimõttel töötavad soojuspump-kütteseadmed. Et soojuskandja tsirkuleerimiseks kuluv energia on tunduvalt väiksem, kui toas vabanev energia, siis selline kütteseade on oluliselt ökonoomsem, kui elektriradiaatoritel baseeruv küttesüsteem.

Tänapäeva soojuspumpade keskmine ülekandeenergia kulu on neli korda väiksem sellest energiast, mis üle kantakse. Seega siis ülekandeenergiaga 1 KW-ne soojuspump suudab üle kanda umbes 4 KW kütteenergiat. See teeb ruumide kütmise soojuspumba abil põhjendatuks, hoolimata sellest, et seadmed on olulisemalt kallimad kui elektriradiaatorid.

Mis juhtub ventilatsiooni puudumisel?

Ventilatsiooni puudumisel saastub õhk üsna kiiresti. Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. See pole probleemiks, ehitame uue maja! Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.

allikas: http://www.abckytejahutusventilatsioon.ee/ventilatsioon.html

Milleks me vajame ventilatsiooni?

Väga vanal ajal toimis siseruumides, ehk kättesattuvatest materjalidest ehitatud ajutistes varjualustes loomulik ventilatsioon. Eluasemete ilmastikukindlaks muutumisega aga vähenes loomulik ventilatsioon ja sellest ajast on järjest suurenenud ka vajadus täiendava ventilatsiooni järgi.Millised on erinevad ventilatsiooni võimalused moodsas ehitises?Hästi loodud ventilatsioonisüsteemil peaks olema siseneva õhu temperatuur välistemeratuurist hoolimata 20 – 22 kraadi vahel, õhk puhastatud tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad ruumides eraldi.Ventilatsioonisüsteemimitte toimimisel saab värske õhk ruumist lihtsalt otsaHingates kasutatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ning väsinuks. Samas on vajalik korralikult ventileerida niisked ruumid, seepärast, et sealt pärinev niiskus lühendab hoone eluiganing kahjustab tervist.. Nõuetekohase korraliku ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ning hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Halvim pole aga see. Maja ehitame uue. Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel, haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.Ventilatsiooni abil viiakse välja ka halb lõhn ja tolm.Suitsetamine, söögivalmistamine ja mõnikord ka tänavalt tulev tolm ja ving, on peamised õhusaaste allikad kodus Vabrikutes oleks vajalik väljutada töötajatele ohtlikud tekkida võivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Selleks, et ruumis oleks hea olla, peaks õhk ruumis vahetuma 6-7 korda päeva jooksul. Arvutuslikult aitab põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 l/sek. m2 kohta. Väljahingatava süsihappegaasi eemaldamiseks soovitatav õhuhulk on veel lisaks eelnevale umbes 7 l/s per inimene.

Millised on ventilatsioonisüsteemide tüübid?

Loomulik ventilatsioon-see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ning teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ning ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsioonisüsteemi põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.|

Sundventilasioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Seda tööd teeb ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvahetit, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ning järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhkel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem. Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning süsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil.

Kas hea sisekliima on vajalik? Otsustage ise

1. Te ei puhka öö jooksul välja?
2. Te ei suuda mõelda?
3. Miks tunnete ennast halvasti, olete väsinud ja imuunsussüsteem on nõrk?

Pea alati on lahenduseks korralik ventilatsioon Värske õhk ja õige temperatuur ning niiskus on Teie hea enesetunde loomisel esmatähtsad. Kui palju Te kulutate raha selleks, et püsida füüsiliselt ning vaimselt heas vormis. Kui loote endale hea sisekliima on Teie tervis tugevam, Teil esineb harvem stressi, Te magate paremini ning puhkate paremini välja, Teie töötulemused on efektiivsemad ning Teil on hea enesteunne ja hea tuju.

• Ventilatsioon suurendab küttekulusid.
• Värskeõhuklapi kaudu sisenev õhk on kõige tervislikum..
• Ventilatsiooniseadmete filtrieid on vaja vahetada samaaegselt kõikides seadmetes.

]]> http://feliton.ee/2010/08/ventilatsioonist/feed/ 8 http://feliton.ee/2010/07/toopakkumised/ http://feliton.ee/2010/07/toopakkumised/#comments Thu, 29 Jul 2010 11:37:25 +0000 admin http://feliton.ee/?p=165 Otsib oma meeskonda kogemustega kohusetundlikku:

VENTILATSIOONI ja JAHUTUSE PAIGALDAJA

Tööülesanded

• ventilatsiooni ja jahutusseadmete paigaldus

Nõuded kandidaadile

• eelnev töökogemus vähemalt 2 aastat
• projekti lugemise oskus
• iseseisev mõtlemise oskus
• B-kategooria autojuhilubade olemasolu

AUTOMAATIK

Tööülesanded

• ventilatsiooni ja jahutusseadmete juhtsüsteemide programmeerimine ja häälestamine
• seadmete juhtimise süsteemikilpide koostamine

Nõuded kandidaadile

• eelnev töökogemus automaatikavaldkonnas
• seadmete juhtimise kilbi jooniste koostamise ja lugemise oskus
• iseseisva mõtlemise oskus
• B-kategooria autojuhilubade olemasolu

PROJEKTEERIJA / EELARVESTAJA

Tööülesanded

• jahutussüsteemide ja ventilatsiooni ehitusprojektide projekteerimine
• projektide kohandamine ja muutmine
• ehitustööde eelarvete, hinnapakkumiste ja prognooside koostamine
• hinnapakkumise analüüsiks vajalike andmete süstematiseerimine

Nõuded kandidaadile

• väga hea projekteerimistarkvara kasutamise oskus
• töökogemus jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide valdkonnas
• hea arvuti kasutamise oskus (MS Office, autoCad jne)
• paindlikkus, täpsus, korrektsus

Mobiilne mudel. Ei nõua spetsialistipoolset paigaldust ja kasutatakse kõikjal, kus vajatakse efektiivset jahutust. Seade on ratastel ja varustatud käepidemetega, mistõttu on teda lihtne transportida. Soe õhk eemaldatakse ruumist kaasasoleva toru abil ja juhitakse välja näiteks akna kaudu või ühendatakse ventilatsiooni väljatõmbe torustikuga. Kondensaatvesi koguneb kergesti tühjendatavasse mahupaaki. Sobib ideaalselt kohta, kuhu statsionaarset seadet paigaldada ei saa. Funktsioone saab juhtida seadme esipaneelilt või kaugjuhtimispuldiga. Õhku puhutakse välja ühes suunas. Oma hinnaklassilt on tegemist soodsaima õhukonditsioneeriga.

Seinamudel. Õhukonditsioneeride puhul leiab kõige enam kasutust seinamudel. Seadme tootevalik on lai (ka. erinevad disainmudelid, funktsioonid, lisafiltrid jne), seadet on lihtne paigaldada, sobib pea kõikidesse tingimustesse ja müratase on madal. Siseseadme paigaldamiseks on minimaalne nõutav ruum ca 1m2.

Laekassett-tüüpi mudel. Selliseid seadmeid kasutatakse peamiselt suuremates büroodes ja kaubanduskeskustes – kohtades, kus puudub seinale paigaldamise võimalus, või kui on vaja kasutada suurte võimsustega seadmeid. Soovituslikult eeldab laekassett ripplae olemasolu, et tagada parem väljanägemine. Kõrgete lagedega ruumides ja kaubanduskeskustes ei ole see oluline. Laekasseti eelisteks on madal müratase ja õhuvoolu puhumine neljas suunas.

Sein/lagi-tüüpi mudel. Seda õhukonditsioneeri saab paigaldada nii seinale kui lakke. Seade sobib ruumidesse, kus seinale paigaldamise võimalus puudub või kus on nõutud madal müratase ning keskmisest suurem pind.

Kanal-tüüpi mudel. Kanal-tüüpi mudelid leiavad enamasti kasutust suuremates korterites, eramutes või hotellides, kus ei soovita, et seadmed asetseksid nähtaval kohal, vaid oleks nö peidetud. Seadet on võimalik ära peita nii, et nähtavale jäävad ainult õhurestid. Seadme külge ehitatakse õhutorustik, mida mööda õhku juhitakse. Reeglina paikneb see torustik kas seina taga või ripplae peal. Ühe seadmega on võimalik jahutada mitut ruumi. Lisades torudele ka mürasummutid on võimalik seadme müratase viia miinimumini. Seade sobib ideaalselt ka serveri ruumide ja tootmisruumide jahutuseks, kuna väljapuhutav õhu hulk on suhteliselt suur. Seadet on lihtne hooldada, kuid oma maksumuselt on ta kallim kui seinamudel. Õhukonditsioneer aitab luua parima enesetunde, seda nii tööl kui kodus. Konditsioneer ei ole tänapäeval enam luksusese, vaid samasugune tarbeese nagu näiteks külmkapp, mis on üks osa meie elust, mille olemasolus ei teki kahtlustki. Õhukonditsioneer aitab tagada meile inimväärse elukvaliteedi ja parima töötulemuse nii suvel kui talvel.

Aastaringne jahutamine

Konditsioneere on võimalik kasutata ka talvel, paigaldades talvetingimustes kasutamiseks mõeldud lisavarustuse. Sõltuvalt talvevarustusest on sellisel juhul õhukonditsioneeri võimalik kasutada isegi kuni -20°C välisõhutemperatuurini. Ideaalselt sobib selline lahendus näiteks serveriruumide jahutamiseks, kus vajatakse aastaringset ühtlast temperatuuri.

Seadmega kütmine

Enamik konditsioneere on võimalik vastupidi tööle panna ja kasutada ka kütmiseks. ON/OFF tüüpi konditsioneeri ei saa kasutada säästu saamise eesmärgil ja reeglina on sõltuvalt seadmest nendega võimalik kütta keskmiselt kuni -5°C välisõhutemperatuurini. Seade puhub küll sooja, kuid selle soojuse tootmine on kallis, võrreldes õhusoojuspumbaga, mis on just selle jaoks mõeldud. Samuti ei ole sellised konditsioneerid miinuskraadide juures kõige töökindlamad. Juhul, kui seadmega soovitakse lisaks jahutusele ka kütta, tuleks jälgida, et tegemist oleks Inverter-tüüpi seadmega ning see oleks mõeldud nii kütmiseks kui jahutamiseks. Seega tuleks eelkõige selgeks teha, milliseks otstarbeks seadet soovitakse kasutada ja siis juba teha õige valik professionaali abiga. 

Õhu puhastamine ja ioniseerimine

Kõik õhukonditsioneerid on reeglina varustatud spetsiaalsete kapronfiltritega, mis aitavad vähendada õhus lendlevaid tolmuosakesi. Kallimatel seadmetel on lisaks kapronfiltrile kasutusel ka lisafiltrid ja ionisaator. Selle tulemusel eraldatakse siseõhust 0,5 mikroni suurused tolmuosakesed ja toodetakse negatiivseid õhuvitamiine, mis parandavad ruumi õhu kvaliteeti ning tekitavad puhanud ja värske enesetunde. Erinevad õhukonditsioneeride tootjad kasutavad ruumi õhu kvaliteedi parandamiseks erinevaid lahendusi ja sellest tulenevalt kannavad ka erinevad filtirite puhastussüsteemid erinevaid nimetusi. Näiteks LG õhukonditsioneeride puhul on kasutusel ainulaadne NEO Plasma õhupuhastussüsteem, mis on varustatud seitsme spetsiaalse filtriga viies eraldi etapis, et suurendada süsteemi puhastusvõimsust. See vähendab peent tolmu ja hallitust, ebameeldivaid lõhnu ja sigaretisuitsu, kuna õhk läbib kõiki filtreid.