Oleme oma lehel avaldanud mitmeid artikleid ventilastsiooni ja õhuvahetuse olulisusest. Meie eesmärk on tuua Teieni huvitavaid artikleid mitte ainult meilt, vaid asjakohaseid kirjutisi ka mujalt
Ventilatsiooniks nimetatakse õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk eesmärgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul tasemel. Täiuslikult lahendatud süsteemil on sissepuhketemperatuur aastaringselt 20-22OC vahel, õhk puhastatud liigsest tolmust ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi.
Mis juhtub ventilatsiooni puudumisel? Ventilatsiooni puudumisel saastub õhk üsna kiiresti. Põhiliseks saastajaks on inimene ise. Sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese laisaks ja väsinuks. Samuti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab tervist. Ventilatsiooni abiga viiakse välja ka halb lõhn ja liigne tolm. Põhilised saasteallikad on tubakasuits, söögilõhnad ja tolmune välisõhk. Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Halvim pole aga see, maja ehitame uue. Hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel, haigestudes näiteks vähki, me uut tervist enam endale osta ei saa.
Millised on ventilatsioonisüsteemide tüübid?
Loomulik ventilatsioon- see on süsteem, mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad. Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused: juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus; ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust; mida soojem on välisõhk, seda väiksem on õhuvahetus; suur soojusenergia kadu (suuremad küttekulud) – ei saa kasutada soojustagastust; välisavaustest sisenev müra ja tolm. Sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest sooja õhku otse välja vaid salvestatakse ja puhutakse hoonesse tagasi.
Väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Ventilaatori võib paigaldada nii katusele, pööningule kui ka igasse ruumi eraldi. Välisõhk kompenseeritakse elu-, töö-, magamistubade ja kabineti kaudu, kasutades värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Värskeõhuklappe on soovitatav paigaldada seinale lae alla. Sellisel juhul jõuab õhk enne soojeneda kui ta alla vajub ja ei tekita ebamugavustunnet. Kombineerides värskeõhuklappe põrandaküttega peab õhuhulk klapi kohta olema väiksem. Põhjus on lihtne, radiaatori puhul liigub soe õhk akna eest otse ülesse, põrandakütte puhul tõuseb soojus ühtlaselt kogu põrandapinna pealt ülesse ja külm õhk ei jõua enne piisavalt soojeneda kui inimene seda juba tunneb. Peamised miinused väljatõmbeventilatsioonil on välisavaustest tulenev müra ja tolm ning loomuliku ja sundventilatsiooniga võrreldes suuremad küttekulud, sest sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest soojust välja vaid salvestatakse ja puhutakse isegi kuni 90% hoonesse tagasi. Värskeõhuklappidel on ka üks suur pluss, kuna õhk ei liigu enne sissehingamist torustikus, on see palju kvaliteetsem.
Sundventilasioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvahetit, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhkel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem. Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning süsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil.
mida on õpetlik lugeda kõigil kes ventilatsiooni vastu huvi tunnevad.Ventilatsioonist:
http://ventilatsiooniexpert.wikispaces.com/Mida+teada+ventilatsioonist
http://kliima.wetpaint.com/
http://ventilatsioonist.wordpress.com/2010/08/24/ventilatsiooni-erinevad-voimalused/
http://ventilatsioon8e.blog.com/2010/08/24/ventilatsioonisusteemid-2/
Sarnased postitused:
Teenindan ettevõttes seadet, mis on suure mõraallikaga ja tekitab ka tolmu.Seadme järgi asub tsüklon milles eraldatakse peen fraktsioon jämedast ja jäme fraktsioon kukub lahtisesse kasti. Peen fraktsioon eraldub tsüklonis enne pöördsiibrit ja suunatakse kõrvalruumi ja peale põõrdsiibrit ventilatsioon täiendavalt viib peened osad kõrvalruumi.Ruumi seinad on paksu tolmukorra all kõrvalruumis.Seadmeruumis on laes ja ühes aknas väljatõmbeventilaator.Kõik ventilaatorid tõõtavad väljatõmbele.Puudub tasakaal välja- ja sissepuhutava õhu vahel.Kannan töökohal kõrvaklappe ja tolmumaski.Kuna olen võõrtööline siis tehti ettepanek olukorra parandamiseks ise uurida ja teostada töö vastavalt vajadusele.Tehas asub L-Eestis.Arvan et olukorra saab lahendada tekitades siseruumides vaakumi asemel väike ülerõhk mingi seadme abil.(ventilaatot,mis tuleb paigaldada kõrgele) Ventilaator võiks olla lisaseadmega, mis kontrollib ülerõhku ja võibolla veel mõnda näitajat.Võib-olla jätsin midagi kahe silma vahele aga seda võib alati juurde lisada näiteks ruumide kubatuuridid,iga ventilaatori õhu vahetus m3-tes.
Lugupidamisega
Jüri Orupõld